Õppeasutuse nimi:
OÜ Keeltekeskus Kaja 

Õppekava nimetus:
Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolitus (põhikursuse moodulid B2.1, B2.2 ja B2+, lisaks B2 suulise väljendusoskuse ehk vestluskursuse moodul ja kirjaliku väljendusoskuse ja grammatika moodul). 

Õppekavarühm:
Keeleõpe, eesti keel võõrkeelena. 

Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument.

Õppe maht: 450 akadeemilist tundi, millest 200 tundi on auditoorset õpet ja 250 tundi on iseseisvat tööd.

Kursuste maht moodulite kaupa:
B2.1: 150 tundi, millest 80 tundi on auditoorset õpet ja 70 tundi iseseisvat tööd.
B2.2: 150 tundi, millest 60 tundi on auditoorset õpet ja 90 tundi iseseisvat tööd.
B2.+: 150 tundi, millest 60 tundi on auditoorset õpet ja 90 tundi iseseisvat tööd.
B2 vestluskursus: 120 tundi, millest 80 tundi on auditoorset õpet ja 40 tundi iseseisvat tööd.
B2 kirjaliku väljendusoskuse ja grammatika kursus: 200 tundi, millest 80 tundi on auditoorset õpet ja 120 tundi iseseisvat tööd. 

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Õppijad, kes soovivad omandada eesti keelt B2-tasemel. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel. Õpingute alustamise tingimuseks on B1-taseme keelekursuse lõpetamine viimase kahe aasta jooksul või riikliku B1-taseme eksami sooritamine või Keeltekeskus Kaja suulise ja kirjaliku tasemetesti sooritamine.

Õppe eesmärk:
Omandada eesti keele oskus B2 tasemel, mis võimaldab eesti keeles spontaalselt ja ladusalt suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Õpiväljundid:
Iga koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:
-   saab aru kiirest eestikeelsest kõnest, teleuudiste, ühiskonna- ja poliitikasaadete ning filmide sisust.
-   saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud ajaleheartiklitest, loeb ja mõistab eestikeelset proosakirjandust.
-   oskab eesti keeles spontaanselt ja ladusalt vestelda. Suudab tuttaval teemal aktiivselt arutelus osaleda, oskab selgelt ja argumenteeritult oma seisukohti esitada. Suudab üksikasjalikult kirjeldada sündmusi ja olukordi, suudab pidada varem ettevalmistatud loengut.
-   oskab kirjutada üksikasjalikke ja selge ülesehitusega tekste tuttavatel teemadel. Oskab kirjutada ameti- ja isiklikke kirju.

Õppe sisu:
B2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.
Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja pikemaid kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda keerukamaid ajakirjanduslikke tekste, tänapäeva eesti proosakirjandust ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega. 

Rääkimis-, arutlus- ja väitlusoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:
-       Haridus ja koolitee. Õppimisvõimalused. Eesti haridussüsteem, selle head ja vead. Õpetatavad erialad. Õpetamise viisid.
-       Elukutse, amet ja töö. Elukutsevalik ja sobivus. Enda ja teiste töö ja ameti kirjeldus ja propageerimine. Minu tööpäev. Tööülesanded. Töökoosolek, läbirääkimised. Probleemide lahendamine tööl. Elulookirjeldus: töökogemus, hariduskäik. Elus tehtud kärjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine. Tulevikuplaanid.
-       Teenindus ja teenindusasutused. Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Info hankimine ja jagamine telefonis ja internetis. Pangas, postkontoris, juuksuris jm. Hinnangu andmine teenindusele. Kaebuste esitamine, kaebusele reageerimine.
-       Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Koduümbruse kirjeldus, kodu ja kodukoha plussid ja miinused. Majapidamine. Perekond, lähedased ja kodune elu. Koolielu ja tööelu. Eluase. Elamistingimused. Teenusepakkujatega suhtlemine. Probleemide lahendamine, kaebuste esitamine. Külaliste kutsumine. Viisakusvestlus. Minu päev.
-       Enesetunne ja tervis. Eesti tervishoiusüsteem, selle head ja vead. Tervisekindlustus. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Enesetunde kirjeldus, kaebused. Arsti juures. Kiirabi kutsumine.
-       Vaba aeg ja meelelahutus. Vaba aja sisustamise viisid, võimalused ja plaanid. Meelelahutuslikud, kultuurilised ja tervislikud harrastused. Enda eelistuste väljendamine ja põhjendamine, nende propageerimine. Sündmuste, muljete kirjeldus. Raamatuarvustus.
-       Sisseostud ja hinnad. Info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade kohta, kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta. Tarbimisharjumused. Kaubamärkide, poodide, tootjate ja toodete eelistused. Toodete reklaamid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised. Ettepanekud ja kaebused toodete ja kaupade kohta.
-       Söök ja jook. Pere ja kodukandi igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogivalik pidulikeks puhkudeks. Lauakombed. Alkoholikultuur. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Söögi- ja joogikohtade reklaamid, nende klientuur ja stiil. Lemmiksöögikohad. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi pakkumine. Toiduretseptid.
-       Inimeste suhted ühiskonnas. Sõbrad ja sõpruskond. Rühmituse või organisatsiooni eesmärgid ja tegevused. Sündmuse kirjeldus. Ühiskonna struktuur ja selle toimimine. Ühiskonna hüved ja pahed. Inimese õigused ja kohustused ühiskonnas. Era- ja töösuhete sõlmimine. Valimissüsteem, enda või oma huvirühma vaadete esindamine.
-       Poliitika ja päevakajalised sündmused. Info hankimine päevakajaliste sündmuste kohta. Massimeedia ja uudised. Päevakajalise sündmuse kirjeldus. Oma poliitiliste vaadete ja seisukohtade tutvustamine ja kaitsmine.
-       Majandus- ja õigussuhted. Eesti õiguskord. Eesti majandussüsteem ja - elu. Rahaasjad. Eesti kodanike ja residentide õigused ja kohustused. Politsei ja kohtusüsteem. Turvalisus, võitlus kuritegevuse vastu. Kuriteo kirjeldus, kuriteo uurimiskäik. Pöördumine õiguskaitseorganitesse.
-       Keskkond, kohad, loodus ja ilm. Info hankimine ja edastamine piirkonna, loodusobjektide, ilmaolude kohta. Keskkonnareostus ja keskkonnakaitse. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Kaardid ja infovoldikud.
-       Kultuur, keeled ja keeleõpe. Eesti ja päritolumaa kultuuri võrdlus. Oma rahvusrühma kultuurihuvi kirjeldus ning sellega tegelemise võimalused. Info hankimine kultuurisündmuste kohta. Kultuuriürituse kirjeldus. Oma vaadete edastamine võõrkeelte õppimisele ja teiste kultuuridega tutvumisele. Inimeste erinevad kultuuritaustad.
-       Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Reisieelistused. Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus. Kaebuste esitamine halva teenuse korral reisil. 

Kirjutamine: Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Kaebuse koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Lugemispäeviku sissekanne. Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Sotsiaalmeedia postitus. Tootetutvustus. Müügipakkumine. Tööpäeva kirjeldus. Lühiaruande ja ettekande koostamine. CV ja motivatsioonikiri. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Lühikirjandid ja ümberjutustused. Töömeilid, kutsed, tänukirjad jm.

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid. Eesti vanasõnad ja kõnekäänud. Lühendid.

Grammatika: Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, lühike mitmus, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Lause liigid. Kirjavahemärkide kasutus. Küsisõnad.

Õppekeskkond:
Kursused viiakse läbi tunni alusel keeleõppeks renditavates ruumides Tallinnas või mujal Eestis. Õppeklassid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning on varustatud tahvli, CD-mängija, arvuti, diaprojektori ja vajadusel muude keeleõppeks vajalike vahenditega. Iseseisva töö tegemiseks kasutatakse osaliselt Keeltekeskus Kaja veebikeskkonda. 

Õppemeetodid:
Põhiliselt kasutatakse kommunikatiivõppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö, väitlused, aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-, kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks, loovkirjutusülesandeid kirjaliku eneseväljenduse arendamiseks. Õpitu ellurakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas lahendada praktilisi ülesandeid.

Õppematerjalid:
Põhiõpik on M Kitsnik „Eesti keele õpik B1, B2”, 2012 või M. Pesti, H. Ahi „K nagu Kihnu“, 2018.
Kursuse lisamaterjalid:
1. https://www.keeletee.ee/coursemap
2. http://www.keeleveeb.ee
3. http://kohanemisprogramm.tlu.ee
4. https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
5. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/
6. M. Pesti, H. Ahi „L nagu lugemik”, 2011
7. M. Pesti, „T nagu Tallinn”, 2007
8. Eesti Keele Sihtasutus 2014 „Eesti keele põhisõnavara sõnastik”, Eesti Keele Instituut
9. Eesti Keele Sihtasutus 2009 „Eesti keele seletav sõnaraamat”
10. Eesti Keele Instituut 2007. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. „Eesti keele käsiraamat”
11. Eesti Keele Sihtasutus 2013 „Eesti õigekeelsussõnaraamat”
12. Veebimaterjalid päevakajalistel ja muudel väitlusteemadel.
13. Eesti filmid („Viimne reliikvia”, „Kevade”, „Suvi”, „1944” jt), estraadiklassika, eesti rahvalaul, koorilaul ja kaasaegne eesti popmuusika (Vennaskond, Dagö, Jäääär, Liisi Koikson, Trad Attack jt) 

Täiendkoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid:
Keeltekeskus Kaja väljastab kursusel osalejale tunnistuse juhul, kui õppija osales vähemalt 60 protsenti auditoorsetest tundidest ja sooritas edukalt kursuse lõpueksami. Lõpueksamil, mis sisaldab nii kirjutamise, kuulamise, lugemise kui ka kõnelemise osa, kontrollitakse ülaltoodud õpiväljundite omandamist. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab kokku vähemalt 75 protsenti maksimaalsest punktisummast, kusjuures ühegi osa punktide arv ei tohi olla väiksem kui 50 protsenti.
Tunnistusel märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tunnistusele kirjutavad alla kursuse õpetaja ja Keeltekeskus Kaja juhataja. Juhul kui osaleja ei sooritanud edukalt kursuse lõpueksamit ja/või ei osalenud nõutavas mahus tundides, väljastatakse talle kursuse lõpus tõend, millel märgitakse osaletud tundide arv. Tõendi allkirjastab Keeltekeskus Kaja juhataja. 

Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemus:
Eesti keele kursusi viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad.

Õppekava on kinnitatud 10.07.2018